Beebide- ja väikelaste esmaabist.

Eelmisel nädalal tegin juttu beebide- ja väikelaste esmaabist, uurisin kas eestis tehakse kursuseid.

Kuna ma ei ole esmaabi koolitaja, siis ei hakka ma siia spetsiifilist juttu kirjutama, küll aga toon ära mõned väikesed nipid, kuidas teha laste elu turvalisemaks.

Kuidas muuta kodu väikelapsele turvalisemaks? Mine kodus kõhuli põrandale ja sa näed kõike beebi/väikelapse tasandil täpselt ära, kus on juhtmed, pistikupesad või muud võimalikud asjad, mida endale võib kaela tõmmata või vigastada.

Kui kodus on rulood, siis nende rippuvad nöörid/paelad või kettid ei tohi rippuda kuskil selliselt, et väikelaps pääseks sellele ligi ja paha aimamata nöör lapsel ümber kaela läheb.

Kilekottid- just need väikesed kilekottid, kuhu saab kasutatud mähmed panna, ei tohi olla lapsele kätte saadavas kohas, sest igal aastal on mitu juhtumit, kus beebi on kilekotti suhu pannud ja lämbunud selle tagajärjel.

Igal aastal lämbub mitu last viinamarju süües. Miks? Sest väikelapsele on antud terve viinamari, kuid tegelikult tuleks viinamari pooleks lõigata pikkupidi või isegi neljaks.

Kas teadsid, kui väikelaps on pea ära löönud või kukkunud, siis ei tohi teda sunniviisiliselt ärkvel hoida, vaid lasta magada ja seda seetõttu, et sellisel moel võitleb lapse keha stressiga. loomulikult peab sel ajal olema laps täiskasvanu jälgimise all, juhul kui tervisenäitajad peaksid halvenema või laps hakkab oksendama.

Kui kaua peab jägima last?

Olenemata õnnetuse liigist tuleb last jälgida 72 tundi peale õnnetust. Kõige parem on üles kirjutada mis kell- ja mis juhtus, et hiljem oleks vajadusel kogu info olemas. Paljud teevad lastega selle vea, et peale õnnetust pakuvad süüa ja juua, lootuses lapse tuju tõsta ja emotsioonid mujale viia. Tegelikult ei tohi mida süüa ega juua anda, enne kui on kindlaks tehtud, et lapsega on kõik korras. Seepärast on äärmiselt oluline saada õnnetusjuhtumi kohta kirjalik tõend koolist või lasteaiast ja suhtuda sellesse täie tõsidusega.

Mis on erinevus lapse-ja täiskasvanu elustamisel? Kõigepealt tuleb kindlaks teha kas inimene hingab, kui ei hinga, siis tuleb alustada kunstliku hingamisega. Täiskasvanu puhul helistame kõigepealt kiirabisse 112 ja siis alustame kunstliku hingamise tegemisega. Beebide ja väikelaste puhul teeme kõigepealt ühe minuti kunstlikku hingamist ja alles siis helistame kiirabisse. Miks? Seepärast, et beebide- ja laste keha läheb hapnikust kiiremini tühjaks kui täiskasvanul. Ära karda, et sa teed midagi valesti, kõige hullem on mitte midagi teha. Kui sa nüüd jäid mõtlema, aga mis saab siis kui ma teen liiga kõvasti ja mõni ribi läheb puruks, siis see on kõige väiksem mure ja selleks, et mõni ribi murdub kunstlikku hinglamist tehes, peab ikka väga väga tugevalt tegema, sest ribid on tegelikult väga paindlikud.

Mida teha nina verejooksu puhul? Pigista nina pehme osa kinni ja lase lapsel läbi suu hingata 10 minutit (laps võib seista kraanikausi kohal või istuda) , järgneva paari tunni jooksul ära lase lapsel nina puutuda või nuusata, sest siis võib uuesti nina verejooks hakkata. Kui oled teinud 3x 10 minutit nina pigistamist, kuid verejooks ei jää pidama, siis helista kiirabisse.

Mida teha, kui oled sõrme ära kõrvetanud või käe? Kui pole lahtist haava, siis hoia kõrvetatud kohta külma, jooksva vee all 20 minutit. Isegi kui tunned peale kolme minutit, et kõik on korras, siis tegelikult naha all läheb küpsetamise protsess edasi ja seepärast tunnedki mõne aja möödudes valu, koht on üles paistetanud ja punetab.

Esmaabi kursust soovitan igaühele, sest see annab kindlustunde teadmiste osas, kuidas käituda õnnetus juhtumi korral ja kuidas aidata lapsi, kui on juhtunud õnnetus.