Lapsed ja pulmad,

Juuni kuu möödus suures osas pulma meeleolus. Ei, Mina ei abiellunud.

Minu ülesandeks on organiseerida teiste lapsehoidjate tööd, tagama et ükski laps kirikus ringi ei jookseks ja vanemad saaksid nautida kogu pulma ilma kõrvaliste muredeta. Hiljem söögilauas ja magamaminekuga seonduv jääb samuti minu kanda.

Minu jaoks oli see erakordne võimalus midagi uut teha. Kleidid ja kingad said välja valitud, kõik peab olema sedavõrd lihtne, et kui keegi kuskile jooksu paneb, suudan kiirelt reageerida, mõtlemata kas riietus on mugav või kingad liiga kõrged.

Esimese pulma ametliku osa ajal muutusid lapsed rahutuks ja kõige pisema kahe aastasega saime kokkuleppele, et on kenasti kui saab minu huuleläike enda kätte. Mis edasi sai, võib igaüks ise ette kujutada, sest väike preili otsustas, et tal on huuli vaja värvida, õnneks oli tegu väga heleda tooniga. Siiski ei jätnud preili oma pahameelt avaldamata kui temalt püüti huuleläiget ära võtta. Sel hetkel kui küsiti peigmehe käest, kas ta võtab pruudi naiseks, kraaksatas preili EI! Muidugi said kõik naerda ja abielu siiski sõlmitud. Hiljem oli pidu suures mõisahoones ja lastel vabadus mängida, ehk üles pandi võrkpalli võrk, jalgratastega said sõita kes tahtsid ja kiikuda, joonistada nii palju kui soovi ja jaksu.

Teine pulm, oli aga hoopis teistsugust meeleolu ja kirikusse olin kaasa võtnud veepudelid, süüa, värviraamatud, pliiatsid ja kleepsud. Kõik läks kasutusse ja lapsed olid rahulikud.

Peopaika jõudes rõõmustasin, et laste jaoks oli eraldi tallihoone, mis oli tehtud laste sõbralikuks, ehk telekas, dvd-d erinevate multifilmidega, õhupallid, väga ilusasti tehtud laud ja samuti oli võimalus ruumi teises servas madratsil magada kui uni silma tikkus. Laua puhul oli paar asja mis mulle ei meeldinud, esiteks olid tavalised lauad kõrged, mitte madalad, väikeste toolidega. Klaasid olid päris pokaalid, mis on väga ohtlikud kerge purunemise tõttu. Käisin otsimas, kas saaks klaasid välja vahetada, sest tegu oli väikeste lastega, kuid paraku plastikust klaase/topse ei olnud. Üle viie pokaali kukkusid puruks ja koristada oli palju. Toitu hakkati serveerima üheksa ajal õhtul täiskasvanutele ja samal ajal ka lastele. Palusin, et kuna lapsed on väiksed ja paljud juba magavad kell kümme, siis oleks hea nende õhtusöök kätte saada. Paraku keelduti sellest ja nii tilkus laste õhtusöök kuni üheteistkümneni. Paljud ei jõudnud magustoitu ära oodata ja pahameelt oli palju.

Järgmisel päeval kui kõik kokku said ja lõunatasime, siis sain suure tunnustuse osaliseks tehtud hea töö eest ja lisaks numbrites kajastuvale tunnustusele sain kutse USA-sse.

Mida ma kokkuvõtteks ütleksin, et igasugustel pidudel, olgu need siis pulmad või sünnipäevad, tasuks lastele hoida lihtne menüü ja ei mingeid seitsme käigulisi õhtusööke. Laske lastel joosta, joonistada ja jalgpalli mängida, siis võib kindel olla, et see on nende mõistes parim pidu ja mis teeb veel eriti eriliseks, kui saavad juua laste shampanjat plastik pokaalidest!

Pidude rohket suve!