Minu keha on Minu keha!

Sündisin siia ilma oma emme-issi rõõmuks. Mul puudusid eelarvamused, ootused ja lootused. Beebina meeldis mulle emme-issi lähedus ja mitte see, et võõrad onud-tädid kogu aeg mind näppida tahtsid – pluti-pluti oi kui nunnu suurte põskedega beebi, oi kui mõnusad trullakad jalad või kui ma tegin vankris uinakut, siis röötsutasid Sa mulle vankrisse ja ikka pidid näperdama mu suuri põski! Kui oleksin osanud rääkida, siis oleksin öelnud:” KÄED EEMALE MINUST!”, kuna ma rääkida ei osanud, siis ma hakkasin lihtsalt nutma, et emme-issi mind päästma tuleks!

Kätte jõudis aeg kui hakkasin ringi roomama, tugede najal püsti ennast ajama ja ringi jooksma. Kui keegi meile külla tuli, siis kõigepealt oli alati mõtekas varjuda tugitooli nurga taha, köögis laua alla (suur laudlina varjas hästi laua all olijat, vähemalt nii ma arvasin) või vupsata kiirelt ukse vahelt õue (sinna ei hakkanud keegi järgi tulema, et põsest sikutada). Mõned külalised olid toredad ning neid ootasin pikisilmi! Üks selline tore mees oli onu Rein, temale lõin mitu suurt patsu ja kui tahtsin viskas mind õhku ning mängis palligi. Kui mul tuju polnud, siis ta ise mind mitte kunagi torkima ei tulnud – vot kus tore onu!

Mäletan siiani väga eredalt kuidas vahel isal tulid mõned sõbrad, et autot putitada ja nii möödaminnes oma õliste ning paberossi järgi haisevate näppudega mind põsest tiriti või patsist tõmmati – ikka nalja pärast noh. (minul ei olnud naljakas ja tegelikult oleks pidanud isa mind nende onkude eest kaitsma või ütlema neile midagi).

Siis kui juba suurem olin ja vanaemaga kuskile küla peale kaasa läksin, üks asi oli kindel, mitte kellelgi ei lasknud ta mind näperdada, notsutada, lutsutada, musitada, patsutada jne. Minu vanaema on alati olnud seda meelt, et lapsi ei ole vaja näperdada ning tema ütleb alati:” küll laps ise tuleb kui tahab!” – Väga tark!

Täna otsustan ise keda kallistan ja kes tohib mind puutuda. Ma ei käi suvalise juuksuri, kulmutehniku või arsti juures – olen neid inimesi hoolikalt valinud.

Ülaltoodu on vaid pisike osa sellest mille eest vanemad saavad oma lapsi kaitsta.

Teate kui jube on vaadata kuidas laps peab teise lapse käest vabandust paluma ja siis öeldakse, et nüüd tee musi ja kalli ka. – mille eest te seda last karistate, et vabandusest lihtsalt ei piisa?!? Pole vahet kas tegemist on oma õe/vennaga, lasteaia kaaslasega või lihtsalt mänguväljakul mängivate lastega.

Igal lapsel on õigus otsustada kellel ta hoiab käest kinni, kellele ta teeb kalli ja ka seda kes võivad teda üldse puutuda. Juhul kui lapsel pole tuju hommikul ka oma ema-isa musi-kalli jaoks, siis ei tohi teda sundida ja tekitada halba enesetunnet kui ta nüüd ei torma sind kallistma-musitama.

Küsisin eile 2,5 aastaselt kas ma saaksin ühe kalli? Vastuseks tuli:” sa võid kallistada minu jänest kui tahad!” Lapse sõnum oli selge ja seda tuleb austada. Samas mõni tund hiljem tuli ta minu juurde ja ütles:” Kadi, ma tahan sinu kallistust!” – muidugi ta sai need kallistused.

Lapsele vankrit valides soovitan alati valida selline mille istumise suunda saab muuta. Ise eelistan neid kus laps on seljaga sõidu suunas ja näoga minu poole. Esiteks – maandab see võimalust, et keegi vastu tulev inimene või ühistranspordis reisijad saaksid last põsest sikutada, näpuga ribide vahele surada või kes teab mida kõike veel teha. Teiseks – kui lapsel on midagi käes, et seda suhu panna või jääb hoopis vankris magama, siis on mul ülevaade mida ta teeb ja vajadusel saan kohandada vankri asendit magamiseks või eemaldada võõrkeha suust.

Kui olen suhelnud värskete lapsevanematega, siis 85% öeldakse, et neile üldse ei meeldi, et keegi nende last puutub või sülle tahab võtta ning tuntakse ennast halvasti kui öeldakse vanavanematele, et beebi sülle võtmisega võiks pigem oodata.

Olen kirjutanud ka teemal beebide- ja väikelaste musitamise kohta :

Varasemalt olen kirjutanud teemal laste piltide avaldamine sotsiaalmeedias: https://www.kadiandbabies.com/post/beebi-ja-väikelaste-piltide-interneti-avarustesse-riputamine

NB! Pilt on illustreeriv ja pärineb internetist.

Hea lapsevanem, palun kaitse oma last võõraste käte- ja silmapaaride eest ja austa oma lapse otsust füüsilise kontakti loomisel teise inimesega. Sinu laps ei tea, et tema keha on tema keha, aga sina tead!

#MyBodyBoundaries