Vägivaldne väikelaps

Kas tuleb tuttav ette, et loete raamatut, mängite põrandal või sööte parasjagu, kui äkki krabab laps sinu näost, sakutab sind kahe käega juustest, lööb või koguni hammustab? Muidugi tekib kohe küsimus, et miks ta seda teeb, kas sellest on võimalik kuidagi vabaneda, tekib kohe ka küsimus, mida oled teinud valesti, et väikelaps sedasi käitub?

Olen ühe pisipiigaga just sellist kasvuetappi läbimas. Tema lihtsalt näpistab/küünistab nii, et veri väljas. Hetkel ma näengi tänu sellele välja nagu oleks metsas seenel käinud ja nägu on kriimu peas.

Tegelikult kõik ülalnimetatu on täiesti normaalne ja üks kasvu etapp. Oleneb kui vana on laps, aga koheselt tuleb alati rääkida, et ei tohi teha ja selline käitumine ei tee sind õnnelikuks. Kui sama kordub kohe uuesti, siis pead jääma rahulikuks ja seletama uuesti, seni kuni väikelaps lõpetab löömise, hammustamise, küünistamise, näpistamise. Kui väikelaps on piisavalt vana ja saab kõigest aru aga veel ei räägi, siis võib kasutada näiteks halva käitumise korral aeg maha treppi (kasuta treppi, mis ei ole pidevalt läbitav), tooli või nurka. Kui valid nurga või tooli, siis peaks olema asukoht selline, kus laps ei oleks teiste tegemiste keskmes vaid rahulik nurk. Kasuta alati sama treppi, nurka või tooli.

Ära mitte kunagi pane last voodisse, magamis- või mängutuppa, sest magamistuba peab olema lapse kindlus ja hea tunde koht mitte karistuseks. Mängutuppa ei tasu seepärast saata, et tema mõtted rändavad siis mänguasjadele ja ununeb põhjus miks ta eraldi teistest peab olema. Mitte mingil juhul ei tohi last panna pimedasse vannituppa või wc-sse, lapsed kardavad pimedat ja selliselt sa hoopis tekitad suurema psühholoogilise trauma lapsele.

Kui kauaks peaks trepil/toolil/nurgas olema – olenevalt lapse vanusest kui on 1a siis üks minut, kui on 4 aastane, siis 4 minutit. Kui aeg on täis saanud, siis mine lapse juurde (samale kõrgusele) ja seleta, miks ta eraldati mängust, (seleta lühidalt ja selgelt põhjus). Kui oled ära seletanud, siis musid ja suured kallistused ning päev läheb rõõmsalt edasi (ei tohi jääda vimma pidama ja tusatsema lapsega).

Ära jäta last pikemalt nurka kui tema vanusest tulenevalt ette nähtud. Kui lapsel on oma kaisukaru, kaisulapp või mis iganes nö tema see eriline mänguasi, siis anna see talle rahunemiseks nurka kaasa, seda ei tohi lisakaristuseks ära võtta!

Kui väikelaps kordab oma mitte aktsepteeritavat käitumist, siis tuleb kogu ülaltoodud protseduuri uuesti korrata, kuid siinkohal ei tasu ära unustada, et sul peab olema kannatlikkust, ei tohi häält tõsta, tutistada, laksu anda või mida iganes veel teha, samuti ei tohi tänitada kui oled korduvalt nurka pannud, näiteks :” noh kas oled rahul, sa ei oska käituda, pean jälle su nurka/trepile/toolile panema!!!!”.

Mitte mingisugune vabandus ega õigustus lapse ebameeldivale käitumisele ei tohi olla see, et ta on alles väike. Kui sa reageerid naerdes sellele, et laps kedagi lööb või hammustab, siis ta arvab, et see ongi väga normaalne ja ta teeb kõike seda ka suuremaks kasvades.

Head lapsed, need kasvavad vitsata!